Fosfaattulekindlate valuvormide kõvenemismehhanism ja õige ladustamine

Fosfaatvalatav aine viitab fosforhappe või fosfaadiga kombineeritud valatavale ainele ning selle kõvenemismehhanism on seotud kasutatava sideaine tüübi ja kõvenemismeetodiga.

Fosfaatvalatava massi sideaineks võib olla fosforhape või alumiiniumdivesinikfosfaadi segulahus, mis tekib fosforhappe ja alumiiniumhüdroksiidi reaktsioonil. Üldiselt sideaine ja alumiiniumsilikaat toatemperatuuril ei reageeri (välja arvatud raud). Sideaine dehüdreerimiseks ja kondenseerimiseks ning täitematerjali pulbri kokku sidumiseks toatemperatuuril tugevuse saavutamiseks on vaja kuumutamist.

Koagulandi kasutamisel ei ole kuumutamine vajalik ning koagulatsiooni kiirendamiseks võib lisada peent magneesiumoksiidipulbrit või kõrge alumiiniumoksiidisisaldusega tsementi. Magneesiumoksiidi peene pulbri lisamisel reageerib see kiiresti fosforhappega, moodustades tulekindlaid materjale, põhjustades nende tardumist ja kõvenemist. Alumiiniumtsemendi lisamisel tekivad heade geelistuvate omadustega fosfaadid, vett sisaldavad fosfaadid, näiteks kaltsiummonovesinikfosfaat või -difosfaat. Vesinikkaltsium jne põhjustab materjali kondenseerumist ja kõvenemist.

Fosforhappe ja fosfaatpõhiste tulekindlate valuvormide kõvenemismehhanismist on teada, et ainult siis, kui tsemendi ja tulekindlate täitematerjalide ja pulbrite vahelise reaktsioonikiiruse kuumtöötlemise ajal on sobiv, saab moodustada suurepärase tulekindla valuvormi. Tulekindlad toormaterjalid on aga kergesti peenestavad, jahvatavad ja segatakse. Need reageerivad tsemendiainega ja eraldavad segamise ajal vesinikku, mis põhjustab tulekindla valuvormi paisumist, struktuuri kadu ja survetugevuse vähenemist. See on tavaliste fosforhappe ja fosfaatpõhiste tulekindlate valuvormide tootmisel ebasoodne.